 Raini Jõks on olnud Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) direktor natuke üle kolme aasta. Sügisvaheajal toimunud Tartu haridusfestivalil rääkis ta sellest, mida ja kuidas VOCO-s tehakse. Varasemalt on Raini seitse aastat töötanud Tartu Vanglas ning seetõttu küsitakse temalt tihtipeale, mis on vangla ja haridusasutuse juhtimise vahe - ka sellele saad saate lõpus vastuse. 2022. aasta kevadel oli Raini haridusjuhtide praktikaprogrammi kaudu praktikal Pipedrive-s. Terve elu on ta töötanud avalikus sektoris, mistõttu oli tal põnev tajuda seda, kuidas ettevõtet juhitakse. Juhiks kasvamise teekonnal on Rainit toetanud üks nipp - ta on alati analüüsinud enda olemasolevat juhti ning võtnud kaasa need asjad, mida juht on teinud hästi ja õppinud selgeks, mis on see, mida kindlasti järgi teha ei tohi.
Tartu Rakenduslik Kolledž kui õppija asutus Täna õpib VOCO-s orienteeruvalt 3000 õpilast - see on pidevas muutuses. Eelmisel aastal oli õppijaid 3106. Selleks, et õppijad leiaks oma tee nendeni, on Tartu Rakenduslik Kolledž kaardistanud ära viis põhilist sihtgruppi, kelleni neil on vaja oma infoga jõuda - põhikooli lõpuklassid ja põhikooli õpetajad, gümnaasiumi lõpetajad, lapsevanemad ja täiskasvanud. Sel õppeaastal jäi avamata kuus õppegruppi, sest täiskasvanud õppijaid ei olnud piisavalt. Raini sõnul võib murekoht olla selles, et inimestel on iga sent praegu arvel ja nad ei saa endale töö kõrvalt õppimist lubada (st neil on vaja võimalikult palju käia tööl, et sissetulek säiliks). Võimalust arenguks näeb Raini ka suhtluses lapsevanematega. Kursusejuhatajad loomulikult hoiavad kontakti, aga kuna õpilased on 16+ vanuses, siis on seda oluliselt vähem vaja, kui näiteks põhikoolis. Ka täiskasvanud õppijat tuleb hoida. Nende jaoks on oluline, et õpe oleks paindlik ja huvitav. Sessioonõpe on vaid üks võimalus. Ja mingid tunnid peavad olema e-õppes - aga täielikult e-õppesse VOCO ühtki eriala viia ei plaani. Tartu Rakendusliku Kolledži töötajate jaoks on oluline, et õppija võtaks rohkem vastutust ja oleks ennastjuhtiv. VOCO-s on peaaegu kõikidele 1. kursustele määratud oma mentor, kes toetab õpilaste arengut. Suurim väljakutse on õpetada just neid erialasid, mida on tööturul vaja ja anda õppijale tulevikuks vajalikud oskused. Nad on loonud kaasaegse õpikeskkonna ja direktori sõnul on kõige olulisem, et kõigil oleks turvaline. Õpilased peavad olema rahul, õnnelikud ja edukad. Õpilaste arvamust küsitakse aina rohkem ja nende ettepanekutele ollakse avatud. Tartu Rakenduslik Kolledž kui tööandja 2020. aastal pälvis VOCO peresõbraliku tööandja hõbemärgise. Töötajate seas on tööstaaž 1-20 aastat. Direktor peab oluliseks, et oleks stabiilsus, aga aegajalt tuleks ka uusi inimesi juurde. Üldjuhul töökohtade täitmisega muret ei ole. VOCO-sse tahetakse tööle tulla - keerulisem on IT valdkonnas ja ka näiteks keevituseriala õpetajatega. Palju rõhku pannakse ühisüritustele. Näitena tõi Raini selle, kui spordijuht tegi ettepaneku 100 km matk teha - kogu kollektiiviga üritati kolleeg mõistusele tuua ning jõuti kompromissini, et igaüks valib distantsi ise ja lõpptulemusse panustatakse üheskoos. Ka Raini kõndis ümber Tartu (kui Sa veel ei tea, siis Tartule saab ringi peale teha 25 km kõnniga). Spordijuht aga võttis oma 100 km siiski ette ja tegi ka ära - vot nii sihikindlad inimesed on VOCO-s! Raini toob välja, et oluline on arendav töökeskkond ja see, et inimesed oleksid õnnelikud. Üks huvitav aspekt, mis Raini sõnul on võimalik tänu piisavalt suurele töötajaskonnale, on see, et õppeaastas on neil võimalik tagada kahele õpetajale vaba semester. Ka töö- ja pereelu ühildamine on au sees - nii on aeg-ajalt majas näha ringi jooksmas nii lapsi kui loomi.  Raini Jõks kui (kooli)juht Juhina peab Raini oluliseks valikuvabaduse andmist ning võimalust inimestel endil otsustada. Samuti tõdeb ta, et täna ootab töötaja paindlikkust (nt õpetaja võib soovi korral teha videotunde) ja head töökeskkonda. Ka maine kujundamisest ei saa ükski juht mööda vaadata. Juhina näeb Raini end kui eeskuju ja eestvedajat - väärtuspõhist käitujat. Tema sõnul ei saa üheski organisatsioonis olla topeltstandardeid - kõigile olgu võrdsed reeglid - mitte nii, et juht võib, aga töötaja ei või. Töötajatel on erinevad rollid, aga kõigil on ühised eesmärgid ja ennekõike ollakse ühtmoodi inimesed. Seejuures tuleb endale ka tunnistada, et juht ei pea kõike teadma, aga tal peab olema oskus kuulata neid töötajaid, kes teavad. Koosolekuid püüab ta mitte väga palju teha, sest see on väga kallis meetod (kui korrutad osalejate arvu koosolekule kuluva ajaga ja saad aimu kui palju tööaega just kulutasid..). Seega on nädalas täpselt kaks koosolekut - üks tugiteenuste meeskonnaga ja teine õppetööd puudutav. Tööle asudes sai Raini aru, et tema inimesed ootavad avatust ja selget infot. Seega alustati iganädalase infokirjaga ja tema uks on alati avatud. Kui varasemalt viis ta kord aastas arenguvestlusi läbi, siis Pipedrive-s praktikal olles muutis ta enda mõtteviisi - nähes, kuidas on võimalik iga töötajaga kord nädalas vestelda. Olgugi, et Raini tunnistab, et kõigiga iganädalaselt ei jõua, siis ta on arenemisfaasis ja vestlused on juba tihedamalt kui kord aastas. Ta tahaks ka rohkem majas ringi käia, aga ikka vajub liiga tihti oma kabinetti erinevate tööülesannete taha ära. Kuna Raini töötajad on jaotunud mitme maja vahel, siis peab ta väga oluliseks seda, et ka teise maja inimesed näeksid tema kohalolu, et ta ei jääks ühe maja keskseks. Ka iga osakonna (neid on seitse) koosolekule püüab ta vähemalt kord aastas jõuda, et töötajad saaksid oma küsimused talle otse esitada. Oma töötajaid tuleb igapäevaselt tunnustada. Aitäh, kiitus, aasta õpetaja ja aasta teo valimine jms - on oluline meeles pidada, et inimesed tahavad toetust ja kiitust saada. Üks soovitus juhilt-juhile? Kõige vääram asi juhtimises on eeldamine. Ole kindel, et Sinu sõnum jõudis kohale igaüheni! Ei saa nii, et teed käskkirja enne jaanipäeva valmis ja eeldad, et inimesed suvel loevad seda.
0 Comments
|
Kuula saadetArhiiv
May 2023
Kategooriad
All
|
RSS Feed
